Kalasööda tüübid:
1.pelletite sööt
Kalagraanuli sööda läbimõõt on tavaliselt 2.5-8.0 mm ja pikkus 5-10 mm, mida saab otse puistata ja sööta. Kui sööt on niiske, ära sööda seda otse. Seda tuleks kõigepealt kuivatada või päikese käes kuivatada ja seejärel sööta; kui sööt halveneb, ei tohi seda uuesti sööta, et vältida kalamürgitust pärast söömist.
2.koogisööt
Väikeste kalade puhul tuleks koogisööt purustada, leotada ja rafineerida ning seejärel keskmiste ja suurte kalade puhul leotada.
3.teraviljasööt
Suureteralised terad, näiteks mais, tuleks enne kaladele söötmist töödelda ja purustada; väikesed terad, näiteks terad, saab idandada ja kaladele sööta. Noored ja õrnad teralised valged pungad on kõrge toiteväärtusega ning kalad on kergesti seeditavad, imenduvad kiiresti ja võtavad kiiresti kaalus juurde.
4.haljassööt
Keskmiste kuni suurte kalade puhul võib haljassööta otse sööta pärast mulla eemaldamist; väikeste kalade puhul tuleks see tükeldada või peksa, seejärel segada 0,2% soolaga ning seejärel puistata ja sööta. Haki roheline sööt ja keeda, lisa kliisid ja soodat, väikesed kalad eelistavad seda süüa.
5.Kliide sööt
Väikeste kalade söötmisel tuleks räbast ja kliidest sööta leotada ja rafineerida; keskmiste ja suurte kalade söötmisel tuleks seda kääritada, kuni see lõhnab veini järele. Sööda söötmise alguses väike kogus ja hiljem suurenda kogust järk-järgult, kuid see ei tohiks ületada 30% kogu päevasest söödast.
6.valgusööt
Vihmaussid, kärbseseened, putukad jne on kõik kvaliteetsed loomsed proteiinisöödad kaladele, mida saab otse sööta või kuivatada ja pulbriks töödelda ning seejärel kalade toitmiseks teiste söötadega kombineerida. Loomasöödaks tuleks see hakkida ja peeneks jahvatada ning seejärel lisada sideainega, et moodustada söötmiseks väikesed pallikesed.
Sööda koostisosade valik:
Tooraine valikul tuleks lähtuda kõrge kvaliteedi ja madala hinna, stabiilse tarne ja mugava transpordi põhimõttest. Kui tingimused lubavad, siis mida rohkem on toorainet, seda parem, et asendamatud aminohapped söödas oleks võimalikult tasakaalustatud ning kalade vajadus erinevate asendamatute aminohapete järele oleks võimalikult suur. Hallitanud ja riknenud toorainet ei tohi kasutada. Hallitanud ja riknev tooraine sisaldab suurel hulgal mikroobe ja toksiine. Näiteks hallitanud mais sisaldab väga mürgist aflatoksiini. Need söödad võivad pärast söötmist kergesti põhjustada kalahaigusi.
Kuigi toorained nagu puuvillaseemnejahu ja rapsiseemnejahu on odavad ja kõrge valgusisaldusega, sisaldavad need toitumisvastaseid tegureid nagu vastavalt gossüpol ja glükosinolaat, mõjutab liigne kasutamine kalade kasvu, mistõttu tuleks kogust piirata, üldiselt mitte enam. kui 10%.
Paljud põllumehed kasutavad meelsasti odavaid õlijääke ja lihakooke, kuid selline tooraine on segatud rohke loomakarvaga, mis mõjutab purustamise ja granuleerimise protsessi sujuvat kulgu ning kala ei ole pärast söömist kergesti seeditav. Õlijäägis ja lihapirukas sisalduv rasv on küllastunud rasv ning kalade küllastunud rasva kasutusmäär on madal. Rääsunud rasva liigne tarbimine põhjustab ka kaladele rasvmaksa ja muid haigusi, seega peaks sellise tooraine kogus olema alla 5%. Lisaks tuleks tooraine valikul tähelepanu pöörata ka tooraine niiskusesisaldusele. Liigne niiskus vähendab sööda toiteväärtust ning võib põhjustada ka sööda hallituse teket ja lühendada sööda säilitusaega.
Söödavalemi ratsionaalne disain:
Enne piimasegu koostamist tuleb selgeks teha kalade liigid ja kasvufaasid, et teha kindlaks toitainete, nagu valgu ja energia tase söödas. See on vajalik kalakasvu valguvajaduse rahuldamiseks, aga ka energia ja valgu vahekorra mõõdukaks muutmiseks. Liiga kõrge või liiga madal energiasisaldusega valkude suhe ei soodusta kalade kasvu. Segu koostamisel tuleks arvesse võtta ka seost sööda toiteväärtuse ja puistetiheduse vahel, et kala saaks piisavalt toitu ja tekiks täiskõhutunne. Kalad kasutavad energiaallikana peamiselt valku ning rasva ja suhkru kasutusmäär on madal, mistõttu on valguvajadus suurem kui kariloomadel ja kodulindudel. Kalade kasvu erinevatel etappidel on erinevate toitainete vajadus erinev. Näiteks karpkala noorkala sööda proteiinisisaldus on 41–43%, sõrmkäpadel 37–42% ja täiskasvanud kaladel 28–32%.
